Tulge külla!

Jah, praegu on õige aega mulle külla tulla. Mul on toad enamvähem korras ja tõenäosus, et see nii ka püsib, on tavapärasest oluliselt kõrgem. 

Jah, saatsin oma  esikaosed viieks päevaks laagrisse. Oleks ka pisikaose saatnud, aga alla kaheaastaseid nad ei võtnud.

Ma olin isegi natuke kade. Oleks tahtnud ka laagrisse. Mulle on alati laagerdamine meeldinud, aga väiksena sain vaid paari pühapäevakooli laagrisse, mis kestsid vaid ca 2 päeva. Aga mina olin toona selline aktiivne suhtleja ja kartmatu aktivist, kes oleks laagerdamist täiel rinnal nautinud. See aktiivsuse periood ja suhtlemisvabadus kadusid mul mingi aeg ära ja põhikoolis ning gümnaasiumis olin vaikne ja tagasihoidlik. Õnneks sain ma sellest ülikooli ajal taas enamvähem üle. Enne ülikooli, käisin siiski veel ühes laagris - Lions Club´i noortelaagris Norras. Mul on sellest kustumatud mälestused. Loodan, et minu pujäänid võtavad laagrist kõik hea, mis võtta annab.

Minu lapsed on täielikud vastandid. See paistis silma kohe kui laagrisse jõudsime. Tirts lohistas oma kohvrit järel ja enne kui jõudis oma toani oli juba mitmele inimesele jõudnud rääkida, kes ta on, kust ta tuleb ja kuidas ta on kogu elamise kohvrisse pakkinud. Ta loopis oma jalanõud laiali ja sädistas kõik see aeg. Lõpuks teatas suure elevusega, et ta lihtsalt armastab rääkida! Õhtul kui talle helistasin (neil on tunnike nutiaega õhtul, mil nad võivad telefoni näppida ja kõnesid pidada) teatas ta, et ma ei kujutavat ette kui äge koht see on ja et ta on leidnud endale sealt uue sõbra (sõbra nime ta ainult ei mäletanud) ja et tema polevat ainus, kes reeglitesse vabalt suhtub. See viimane oli küll murettekitav, aga pisut selgitamist ja sain teada, et tegelikult ikka erilist reeglite rikkumist ei toimunud.

Tõruke, kes on analüütilise meelega, teatas seevastu juba eelmisel õhtul, et ta on 4% hirmul, 6% ärevil ja 90% põnevil. Tema vaatas ka põnevusega koha üle, aga kui oli välja valinud voodi oma kahe sõbra aseme vahel, siis selle asemel, et lihtsalt ringi tormata, pani ta asjad ilusasti kappi ja sahtlisse ning tutvus päevakavaga. Kui ma talle õhtul helistasin, siis ta väga jutukas polnud ja võis kuulda isegi pahameelt, et ma tema väärtuslikku nutiaega raiskan. Aga ta vähemalt kinnitas, et seal on tore.

Ma loodan, et see on neil üks tore ja meeldejääv laager!

Ja nüüd palun endale ka väikest laagrit. Ma oleks täitsa nõus paar päeva koos toredate inimestega mõnes looduskaunis kohas veetma, neli korda päevas maitsvaid (kellegi teise valmistatud) toite süüa ja lasta end vahvatesse ettevõtmistesse kaasa kiskuda. Võiksin isegi teatud määral reegleid järgida....