Esiteks olgu ära öeldud - mulle kohutavalt meeldib korras elamine, aga ma sugugi ei armasta koristamist.
Aga vastan esitatud küsimustele:
1) Kuidas ma ometi olen koristamise enda jaoks meeldivaks teinud või mõelnud?
Ausalt? Õige vastus on, et ei olegi. Ma olen loomult laisk ja palju parema meelega vedeleks vabal hetkel diivanil, rüüpaks veini, loeks mõnd head raamatut ja naudiks dekadentlikku jõudeelu. Aga kuna mulle kui imetavale emale ei ole veini ette nähtud, siis jääb see niikuinii ainult unistuseks.
Teisest küljest, kui mul õnnestub rahus ja vaikuses veidi aega koristada ilma, et beebi karjuks või suuread lapsed tüütaks, siis võib seda peaaegu puhkuseks nimetada.
2) Kui palju ma lapsi/meest koristamisse kaasan?
Me töötame nagu üks suur õlitatud masin - kõik panevad oma asjad kohe õigetele kohtadele tagasi. Peale mängimist koristatakse mänguasjad ja riideid ei loobita mööda elamist laiali vaid pannakse ilusasti kokku ja kappi/mustapesukorvi, toidunõud pannakse otse masinasse. Kord nädalas (tihedamini pole vaja, sest oleme kõik ju nii head korrahoidjad) on suur puhastuspäev, milles taas osalevad kõik pereliikmed - Täps võtab tolmu, Tõruke peseb aknaid ja peegleid, Mps käib kogu elamise tolmuimejaga üle, Tirts poleerib uksenuppe ning Juhan vahetab kassiliiva. Jah, meie pere töötab koristamisel nagu üks suur õlitatud masin. Kahjuks ainult minu unistustes.
Tegelikkus on see, et kuigi ma utsitan kõiki korda hoidma, siis liiga hästi ei õnnestu see meist ühelgi. Kui aga läheb koristamiseks, siis eelistan seda teha üksinda ilma, et ükski mees või laps jalus tolkneks. Puhtalt seetõttu, et vastasel juhul ma tahan, et nad ka aitaks ja lähen kurjaks kui nad seda ei tee. Pealegi suudavad pujäänid minu koristamistempost kiiremini segadust tekitada. Seega, et vähemalt korraks saada kord majja, tuleb seda teha siis kui lapsi pole. Mpsi ka mitte. Kassist rääkimata.
3) Millised on minu nipid ja trikid koristamisel?
Ei ole mul mingeid nippe ega trikke (kui kiirkoristamine välja jätta, mis tähendab lihtsalt asjade silma alt ära panemist, selles osas tean küll häid kohti kuhu asju peita). Minu tavapärane taktika on see, et hakkan ühest nurgast liikuma ja lükkan segadusevalli enda ees. Ehk siis koristan tubade kaupa. Kui koristatavas toas on teise tuppa kuuluvad asjad, siis selle asemel, et need kohe õigele kohale viia, panen need mõnda kasti või korvi ja viin lõpuks kõik korraga õigesse tuppa (ja kui koristamisega sinnamaale jõuan, sorteerin korvi ära). Toas hakkan ka ühest nurgast pihta kuni jõuan ukseni. Enne uue toaga ei alusta kui esimene on korras ja puhas (sest kui jõud peaks raugema, on mul vähemalt üks korras tuba).
Kunagi kasutasin sellist nippi, et kirjutasin paberile tubade nimed ja siis tõmbasin loosi, millise esimesena koristan. Nüüd alustan tavaliselt magamistoast (kus on kõige vähem asju ja mida on kõige kergem koristada) ja seejärel teen köögi ja vannitoa korda. Lastetoa jätan enamasti viimaseks, sest see on kõige keerulisem ja alati üle mõistuse segamini ning kui ma sellest alustaks, siis ma ilmselt järgmisteni ei jõuakski.
4) Millised on minu kasutatavad vahendid?
Tolmuimeja, mopp, suur must prügikott. Viimane on eriti vajalik lastetoa koristamisel - kõik need mõttetud vidinad, mis lapsed kusagilt (nt üllatusmunadest) saanud on ja mida mingi hinna eest ei tohi ära visata. Täps on kohutav rott - tal on kõike vaja ja mitte midagi ei tohi ära visata. Isegi mitte neid katkisi asju, mille olemasolu ta ammu unustanud oli. See on ka üks põhjus, miks üksi koristada. Mida ta ei tea, seda ei saa ta ka alles hoida. Prügikott peab igal juhul olema läbipaistmatu, et Täps ei märkaks seal kadunud varandusi, mida päästma tormata.
Kemikaale ma eriti ei kasuta. Valdavalt saan hakkama puhta veega. Ainult vannitoas ja akende/peeglite pesemisel kasutan keemiat. Suht suvalist.
5) Kuidas koristamist lihtsustada/optimeerida?
See on lihtne. Tuleb varuda kohe palju neid suuri musti kilekotte ja visata ära 80% maisest varast. Mida vähem asju, seda vähem koristamist.
Lisaks, ära võta kassi (ega koera ega ühtegi teist looma). Eriti ära võta sellist kassi, kes õues muda sees ringi kooserdab ja siis tuleb ja koputab räpakäppadega aknale nii et peale paari päeva ei ole võimalik enam aknast välja vaadata, sest noh... aken on kaetud ühtlase mudakihiga.
Veelgi enam, Ära saa lapsi. Uskuge mind, see on parim meetod vältida tubade segamini minemist.
Ja et kindel olla, siis ära võta ka meest. Kuigi siis kaob ära viimane kelle kraesse korralageduse tekkimine ajada.
Ja millised on Teie kuumad ning kirglikud suhted koristamisega?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar