teisipäev, august 01, 2017

Teelõpu kohvik

Aga vot meie hakkasime möödunud nädalavahetusel kohvikupidajateks. Vedasime kodust kõik oma lauad ja toolid Laisiku juurde, kuulutasime näoraamatus laialt, et tuleb selline kohvik, millist te iial näinud ei ole, küpsetasime ja vaaritasime elu eest ja jäime seejärel külalisi ootama.
Juba pisut enne kohviku avamist hakkas neid saabuma. Ja muudkui tuli ja tuli ja tuli. Isegi siis kui kohvik oli juba tund aega suletud olnud tuli neid veel ja veel.
Me uskusime, et tänu õilsale eesmärgile ja heale reklaamile ikka mõni inimene tuleb, aga seda, et niiii palju tuleb, me küll ei oodanud. Mitte, et me oleks kurvastanud. Vorpisime aga kolm pesukausitäit pannkoogitaigent kookideks ja müüsime maha kõik, mis vähegi süüa kõlbas. Lõpuks jäigi järele ainult 9 viilu karaskit... Ülejäänud läks kõik. Pool tundi enne kohviku sulgemist ei olnud meil enam taigent ja kanad ka ei jaksanud muneda. Koogid olid otsas ja bänd laulis: "Pannkoogid on otsas, on vaid karaskit"
Jaa, bänd laulis. Meil oli oma isiklik majabänd nimega Anna teed (või kohvi). Mps laulis kõik oma lood ära, mida oskas ja see sobis imeliselt.
Õhtu saabudes olime väsinud kuid õnnelikud. Ja raha kogusime nii palju, et sellest saaks igale lapsele lasteaias kiivri osta ja kasvatajatele pealekauba.  Niiiiii palju kiivreid pole aga lasteaiale kindlasti vaja. Isegi kui me reklaamisime välja, et tulu läheb kiivrite ostmiseks. Ei, me ei kavatse seda raha maha juua. Lihtsalt nüüd tuleb hakata suuremalt mõtlema, et mida siis selle rahaga teha!

Muide, mitmed kohvikukülastajad kiitsid, et meil on toredad sildid. Ma ei jätnud kordagi mainimata, et ise joonistasin :D

Kommentaare ei ole: