reede, detsember 30, 2016

Aasta 2016 kiirkokkuvõte

Aasta hakkab lõppema, aeg on teha kokkuvõte. Esimese hooga ei tulnud mul midagi meelde, mis sel aastal põnevat juhtus, aga kui teist korda mõtlema hakkasin, siis selgus, et tegemist on olnud ikka pöördelise aastaga. Mälu lihtsalt on kehv. Kõige rohkem annab tooni loomulikult lõputu ehitamine ja lõplik elukohavahetus.

Aga nüüd siis lühikokuvõte:

Jaanuar - näikse, et jaanuaris oli palju lund ja vähe aega. Igatahes valdav osa blogipostitusi sellest ajast on seotud ühe või teisega. Muidu ei mäleta ma sellest ajast ikka mitte midagi. Ahjaa, alustasin aktiivselt ka kaalulangetamisega, aga etteruttavalt võin öelda, et ega ma aasta lõpuks sellega eriti kusagile ei jõudnud.

Veebruar - oli kuu, kus tempo mitmekordistus. Nimelt sai sel ajal ka pisut ehitusega tegeletud. Panin villa seina. Seda muidugi võib iga jumalama kuu kohta selles aastas öelda. Valdav osa selle maja villast sel aastal on minu pandud. Seega saadab 2016. aastat pidev kivivillakihelus krae vahel. (külmavärindad) Põhilist tooni  kuule andsid siiski lapsed, kes olid kas haiged, pöörased või lõõritasid laulda. Või kõike korraga.

Märts - Oli täiemahuliselt ehituskuu. Viskasin aga villast nii et tolmas. Täps ja Tõruke  tegelesid sisekujundusega ja dekoreerisid tapeeti maasikamoosiga. Kevad ei tahtnud kuidagi saabuda.

Aprill - on kuu, mille kohta on mul väga vähe märkmeid. Saan aru, et valdavalt rabati tööd ja vabal ajal ehitati, kahjuks vaba aega ülemäära palju polnud.

Mai - lõpuks saabus kevad. Majaehitamine ei läinud küll eriti kiiresti, kuigi (või tänu sellele), et ka Tõruke ja Täps võtsid aktiivselt ehitusest osa. Liialdamata võib öelda, et pooled karkassikruvid lastetoas on Tõrukese paigaldatud. Mina aga loodisin lage nii et musklid paisusid. Pole lihtne niimoodi käed taeva poole loodi seada.

Juuni - on kuu, kus minu lähenemist oli kaugelt kuulda, sest masin sõitis ainult piiksumise saatel. Veidral kombel harjus sellega isegi ära. Ehitustandril asendus vill pahtliga ja ma plätserdasin nii et terve ilm oli valge. Jõudsime isegi laelaudadeni! Kolisime ka poole kohaga sadamasse elama. Muide juuni on see ajalooline kuu, kus ma hakkasin kohvi jooma. Tõruke õppis rattaga sõitma.

Juuli - on kuu, mil ma ööbisin viimast korda Orissaare korteris. Jah, 13. juuli  hakkasime saunikuteks. See oli ülesanne, mis nõudis kõrgemat matemaatikat - kuidas mahtuda pisikese ala peale kogu oma majapidamisega ära. Üllatav oli see, et mahtusime. Lisaks saime nautida maaelu romantikat koos rebaste, kitsede ja siilidega. Ehitasime loomulikult ka. Jõudsime järjega wc-ni.

August - Valmis minu postkast! See on kõige olulisem, kõik muu kahvatub selle kõrval. Üldiselt oli aga väga sportlik kuu. Kuigi Rio olümpiamängud  läksid minust teleka puudumisel kauge kaarega mööda, siis oma kohalik olümpia koduõuel võttis aga tuurid üles.

September - On veelgi ajaloolisem kuu - kolisime ametlikult majja elama. Majast oli enamvähem valmis küll vaid üks tuba, aga ega see meid takistanud. Saunas lihtsalt läks liiga külmaks. Siia kuusse jääb ohtralt tapeetimist ja värvimist. Pahteldamis ja villapanekut loomulikult ka.

Oktoober - on kuu, mil proovisime kinnisvaraärikate leiba.  Üllatavalt kiiresti leidsime korterile ostja. Läbi sai ka välikäimla ajastu ja astusime pika sammu moodsasse ühiskonda, omades nüüüd majas voolavat vett. Ahjaa, vallavanema kass otsustas meid oma peremeesteks valida. Ilma meilt nõusolekut küsimata.

November -  möödus kolimise tähe all. Vedasime oma Orissaare korteri tühjaks ja müüsime maha. Küll meil ikka on palju varandust. Hetkel on see paigutatud valdavalt sauna ja pööningule, aga kunagi tuleb sellele ka päris asukoht leida. Oi jeerum küll. Novembris õnnestus mul ka esmakordselt auto tilgatumaks sõita ja seejärel veel teisele autole otsa ka sõita... Tõruke tunnistas vallavanema kassi enda omaks (vanematega konsulteerimata, ilmselt on ta sama isepäine kui kass) ja pani talle nimeks Grein (või Krein?). Muide, novembris saabus korraks talv... ja lahkus uuesti.

Detsember - On möödunud töö ja kingituste tegemise tähe all. Kõige märkimisväärsem sündmus on ikkagi minu tädiks saamine. Kuigi ma pole last veel oma silmaga näinud, siis need pildid, mis mulle saadetud on, näitavad selgesti et tegemist on üliarmsa väikese poisiga. Ahjaa, enne seda tähtsündmust sai muidugi ka jõulud maha peetud. Täps küll kartis hirmsasti jõuluvana, aga kingitusi tahtsid kõik ja olid selle eest nõus ka nõrkemiseni esinema.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar