Täna algas mul puhkus. Poole päeva pealt olin muidugi juba nii väsinud, et tekkis kohe tahtmine tööle tagasi oma mugavasse tooli. See tahtmine muidugi kadus kiiresti ära kui meenus, et seal toolis ei saa lihtsalt mugavalt lösutada vaid peab ka igatsorti tiiv(ik)uliste probleemidega tegelema.
Eks ma siis kogusin oma jõuraasud kokku ja üritasin väikesi kuldnokki, musträstaid ja muid linnukesi maasikapõllust eemal hoida.
Suht edutult.
Mingi aeg sain oma paljulapselise pere siiski liivakasti mängima. See asub maasikapeenrast piisavalt kaugel. Hakati mängima poeskäiku.
peaaegu kahene läks poodi kindermuna tooma
kolmene läks poodi kommi tooma
pooleneljane läks poodi elektrit tooma
viiene lubas poest tuua labida.
Aga kui nüüd päriselt poes käimisest rääkida, siis olude sunnil on seda tulnud teha koos pujäänidega. See polegi nii hull kui võiks arvata, kuigi ilma kindermunata ei tule me sealt vist kunagi välja. Eile nõuti lisaks ka jäätist. Emme sai šokolaadijäätise, esipujään moosijäätise ja pisipujään vaniljejäätise.
No ja siis pistis emme (st mina) pintslisse oma jäätise ja seejärel Täpsi oma, kes oli vist kaks korda keelega üle tõmmanud ja siis leidnud, et tegelikult tahtis ta ikkagi kindermuna. Ja lõpuks sain üsna sulanud moosijäätise lõpu ka, mis Tõrukesel üle jõu oli käinud.
Kaks ja pool jäätist! Emaks olemise juures on ikka väikesed plussid ka. Kahju ainult, et need plussid ka kaalunäidule lisanduvad...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar