Alates eilsest olen ma järjepidevalt ainult aevastanud ja kui ma eile hommikul olin veel päris heas vormis, siis õhtuks oli juba jube nohu kohal ja alates sellest on ainult hullemaks läinud. Muudkui käin ja aevastan. Pea on tatti täis (aju on ammu välja nuusatud, aga õnneks täidab tatt tühimiku) ja minu teekonda tähistab katkematu taskurätikute rada. Atsihh.
Ja mis kõige hullem, noorperemees jäljendab mind kõiges. Ka nohus. Eile õhutl läks magama rõõmus väike vingats ja poole öö pealt ärkas üles väike lurisev, turtsuv ja niutsuv õnnetusehunnik.Tema muidugi maksimalistina võtab ikka palaviku ka punti.
See tähendab, et tänases päevas pole midagi rõõmustavat kellegi jaoks... Atsihh
Jäätist tahaks...
Atsihh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar