Edevus ei anna häbeneda

Nüüd kus jõulud läbi ja kingid jagatud võib taas avalikustada pisut oma jõulueelsete õmmeluste tulemusi. No ma ju ikka üritan käsitööblogiks pürgida.
Siin nad istuvad, selletalvised käsitööprojektid:

Kõõrdsilmse karuga ma juba eputasin. Nüüd on aeg eputada kõõrdsilmse siiliga. Ei tea, miks nad kõik kõõrdi vahtima kipuvad? Õnneks vähemalt nukuke kõõrdi ei vaata. Ta vahib lihtsalt tühja pilguga. A no mis sa tahad - blond ja pea täis vatti.
Lisaks sai veel tehtud üks pinkuga kott ja baleriiniga päevatekk, milledest mul küll pilti pole. Aga kujutage ette, et need olid lihtsalt imetabased (see võibolla aitaks tõsta pisut minu käsitöö taset).
Aga üks on kindel, nüüd ei taha vähemalt pool aastat küll õmblusmasina poole vaadata ka mitte. Ma usun, et olen ajaloos nii mõnelgi korral kurtnud, et see masin pole mitte õmmelemise vaid põllu kündmise jaoks mõeldud ja kuigi välimuselt meenutab ehk tõesti käsitöö jaoks sobilikku masinat, siis hingelt on tegu traktori mis traktoriga. Või siis teine variant, et masin on igati priima, aga masina taga pole mitte käsitööline vaid põline põllumees... Selle vastu rääib muidugi asjaolu, et mul selle põllupidamisega ka lood kuidagi kehvad on... Küüslauk jäi jälle maha panemata...