Jaanid

Kujutage ette jaanipäeval meil seekord ei sadanudki. Taevas oli täiesti selge ja isegi mitte ei ähvardanud vihmaga. See-eest oli mere ääres aga nii tugev tuul, et kõik see aeg oli hirm, et järgmine tuulehoog kustutab meie jaanilõkke kui küünla. Seda õnneks siiski ei juhtunud. Ja üle lõkke sai ka hüpatud. Läks isegi õnneks ja ma ei lõpetanudki opossumionulikult. Muidugi arvestades kui palju šaslõkki ma naha vahele olin toppinud, oli see suisa ime. No et ma end üleüldse liigutada jaksasin.

Kuna kaks päeva oli imeilus ilm (kui tuul endiselt välja arvata), siis üritasin tuulevaikses kohas endale triipe mitte päevitada. Ütlemata raske ülesanne. Eriti kuna tuulevaiksed kohad kippusid ka üsna rahvarohked olema, nii et kõige kergemat mittetriibulise päevituse saamise meetodit kasutada ei saanud. Aga see oleks küll tobe, kui mul õnnestuks pulmadeks endale korralik joodiku päevitus saada... Aga ma olen ju üsna osav erinevate mustrite ja kujundite päevitamises. Eks siis peol näeb, kas mul õnnestub nende kahe kuu jooksul kunstiline päevitus hankida või mitte.