Siltidest ja põdrast

Täna käisin tööülesannete raames lumes sumpamas. Jah, aegajalt aetakse isegi minusugune kontorirott toast välja ja öeldakse, et säh, mine löö infotahvel maasse. Ja siis ma võtangi sildi selga ja lähen kõikse sügavamale sohu, võssa ja padrikusse. Mitte, et neid silte keegi loeks. Täna tõin ühe sildi ära kohast, kus üle põlve sügavuses lumes tuli päris pikalt sumbata. Vaatasin, et üks jäljerada ikka läks sinna poole ja südames rõõmustasin, et vähemalt keegi on minu sildikese vastu huvi tundnud. Mis sest et tegu oli põdra jälgedega. Aga äkki oli oma piirkonna arengust huvitatud põder. Erudeeritud selline. Oskas lugeda ja puha. Aga häbematune oli ikkagi enne silti võssa keeranud. Pettumus missugune. See oli kurb, ma kasutasin põdra jalajälgi et pääseda suures lumes sumpamisest. Aga see põder on ikkagi häbemata pikakoivaline tegelane. Nii suuri samme võttis. Nõuan lühemate jalgadega põtru!