Nii, selleks aastaks on nüüd kõik minu sünnipäevad peetud. Järgmisel aastal uue hooga. Eilne pidu pani aga väärika punkti minu aktiivsele vananemisele (st ma ei kavatse enne järgmist kevadet vananeda, siis vananen natuke ja sügisel siis vananen hooga kohe). Tore pidu oli. Vähemalt mulle meeldis. Sai hirmus palju laulda ja puha ja te ju ometi teate, et ma armastan laulmist hullupööra, isegi kui ma olen silmapaistvalt nõrk selles. Aga sel peol oli lausa 4 kitarri (tõsi, üks seisis küll nurgas, kuna minu oskused pillimängus päädivad ikka veel vaid kolme looga, see-eest oli kohal aga täiesti arvestatav kitarriansambel ja unustada ei saa mitte rütmipilli). Väljas akna taga möllas torm, toas oli aga soe ja hea!
Aitäh!
Praegu siin omas kodus muidugi soe pole. Meil nimelt ei köeta. Peangi minema ja end teki sisse kerra keerama, muidu kukuvad sõrmed külmast klaviatuurile, pudisevad klahvide vahele ja siis saaab Mps kurjaks, et ma ta kompuuteromi ära olen rikkunud.
Aga ma panen teile siia vaatamiseks väikese tormilainekese Sõrve säärelt, mis täna hommikul mu tenkad märjaks tegi... Ta nimelt ulatus ootamatult kaugele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar