Täna hommikul ei tahtnud ma jälle kuidagi voodist välja ronida. Rääkimata sellest, et ma tööle minna ei tahtnud (no tõesti, kes see ikka nii väga igatseb esmaspäeva hommikul tööle minna), ma ei tahtnud isegi wc-sse minna. Põhjus lihtne. Kolme teki all ahju kaisus oli päris soe ja mõnus. Teiselpool tekki paukus aga pakane (meil ei köeta, toas on 15 kraadi sooja ainult).
Kui ma lõpuks ikka läbi häda voodist välja sain, siis pidin endaga tõsiselt võitlema, et mitte kõiki kapis laiutavaid riideid selga toppida. Tööl nimelt on täiesti mõistlik temperatuur, ma oleks siin lihtsalt üles sulanud.
ma väga loodan,et nad hakkavad täna kütma, nagu lootust andis. Vastasel juhul võib külmiku kui kasutu elektrinäksija minema visata ja hakkama sooja saamiseks mööblit põletama...
mind näiteks motiveeris eelmisel nädalal just kodus valitsev külmus tööle minema, kuna kontoris oli soe :)
VastaKustutanüüd on kodus ka soe ja motivatsiooni leida palju raskem.. õnneks pole enam palju jäänud ;)