Sõidame meie linna poole ja vaatame - mööda teed kulgeb pragu. Pragu jookseb meie sõidurajal, järelikult läheb ka linna poole (parempoolne liiklus ju). Muudkui jookseb ja jookseb. Mõtlsime Mpsiga isekeskis, et ei tea kuhu ta niimoodi tõttab. Äkki ka Tätte kontserdile?
Ja just nii oligi.
Istusime meie lastelauas ja ootasime eelrooga (mis ei tulnud ega tulnud ega tulnud) ja oleks suurest igavusest peaaegu et lakke sülitama hakanud, kui äkki sinna samma ohustatud lakke vaadates avastasime sealt vana tuttava. Sõber Pragu oli ka kohale jõudnud. Laiutas teine risti üle lae. Ei, see ei saanud olla mingi suvaline kohalik pragu, sest restorani hooneke on äsja valminud ja nii viletsat ehituskvaliteeti ei ole. Nii et tegu on ikka sisse rännanud praoga. Ilmselgelt oli ka Pragu Tätte fänn ja andunud austaja(muide, panin tähele, et talle ka ei toodud salatit)..
Ma usun, et tal oli meie "kõrtsilaulikule*" peaaegu et sama hea vaade kui minul (ainult pea alaspidine). Mõni kontserdi külastaja pidi Tättet kuulama selja tagant, nurga tagant, kardina tagant või sootuks teisest toast. Nii et meil oli isegi hästi läinud.
Tiu-tiu
*Viimased 3 Tätte kontserti kus ma olen käinud on kõik toimunud mõnes söögikohas, kus on ühendatud nii ihu kui hinge kosutamine. Mõnes mõttes see mulle isegi meeldib, kuigi viimane restoran oli minu meelest Tätte jaoks liiga klants. Ja inimesi oli selgelt liiga palju. Jutuvada ja nõude kõlin hakkas häirima. Ma kujutan ette, et Tättet oleks kõikse parem kuulata kusagil suhteliselt väikeses seltskonnas hubases metsaonnis või lõkke ääres. Mitte klaas ja kroom vaid pigem kadakapuust kapp ja savikauss.
See on muidugi minu tagasihoidlik arvamus. Ma iseenesest muidugi ei kurda, sest kui Tättet saaks kuulda vaid metsaonnis või lõkke ääres, siis minu sattumine sinna oleks äärmiselt vähetõenäoline. Kahjuks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar