Viimase linnaskäigu ajal murdsin oma vanematekoju sisse (nad andsid mulle rumala peaga võtme) ja pännasin neilt vahvliküpsetaja. See on selline iidne küpsetaja "Esta 2" on nimi. Tänapäeval selliseid enam ei tehta. Ooo milline nostalgia. Hakkasime Mpsiga muidugist kohe küpsetama
Selgus aga kurb tõsiasi, mis võib lüüa kiilu meie harmoonilisse koosellu. Nimelt oleme me erinevast vahvlikoolkonnast. Mps on alati teinud sirgeid vahvleid, minule meeldivad rullikeeratud vahvlid. Lisaks on Mpsi vahvlitainas on poole paksem kui see mida mina mäletan lapsepõlvest...
Samas olid Mpsi vahvlid ka täitsa maitsvad (vahvlipulbripurust tehtud polnud üldse nii head).
P.S Kui kellelgil on üle selline vana hea vahvliküpsetusmasin, mis teeb korralikke õhukesi vahvleid (mitte nagu need tänapäeva omad), soovitavalt ruudulisi :D, kuid mis teil kasutult sahvririiulil seiseab, siis ärge kahelge, annetage see mulle. Ma olen nimelt fänn!
Eile esitas ema Lemmi mulle küsimuse: "Kas Sa oled meie vahvlirauad minema visanud?". Minu vastus oli muidugi EI! Nüüd on siis ka süüdlane leitud. Aastaid tagasi sai neid ikka tihti kasutatud. Viimasel ajal peaaegu üldse mitte. Ma arvan, et viimati paar aastat tagasi või isegi veelgi kaugemal ajal. Tuleb tunnistada, et enamus meie praegusi miljonäre alustasid just vahvli või pontšiku äriga.
VastaKustutaMeil vist ka kodus on (kusagil kapis peidus), pole teist samuti ammu näinud. Aga igaks juhuks siiski ära ei anna, ehk tuleb mingi hetk hirmus tahtmine kodus vahvleid teha :p
VastaKustutaAga üldiseslt on ka meil vahvlid ikka rulli keeratud...