esmaspäev, juuli 30, 2007

Kõik mida teil on vaja teada Hiiumaast

Terve selle nädalavahetuse veetsin mina koos mõningaste toredate inimestega avastamas Hiiumaad. Ja egas ma kade pole, räägin teilegi, mida huvitavat ja üllatavat seal leida võib.

  • Hiidlased häbematud on pooled kohanimed saarlaste pealt maha viksinud. No tõesti.
  • Meie põhilisteks huviobjektideks olid kivid. Kõiksugu rändrahnud ja paiksed rahnud ja kivikülvid ja nii edasi. Põhimõtteliselt vaatasime üle kõik Hiiuma kivid, mis olid suuremad kui rusikas. See on küll kindel. Pildil on peaaegu kogu meie seltskond ühel pisikesel kruusatükil. Mina olen see sinine uduheeringas seal. *
  • Seal rannas oli igal kolmandal kivil auk sees. Õnne nii et jalaga segada. Lihtsalt vedeleb maas ja puha. A kas te teate, mis tegelikult tuleb auguga kiviga teha? No sellega mis õnne toob? Üles korjata ja koju tassida? Vale. nii koguneb teile koju täiesti suur hunnik realiseerimata õnne, mis on kivi sees peidus. Õige on talitleda nii: kui leiad auguga kivi, korja see üles, silita seda ja mõtle välja soov (silitamine on oluline osa, siis saab kivi aru, et sa oled hea inimene ja et sul on head soovid). Vaata läbi augu mere poole ja sõnasta soov korrektselt ja arusaadavalt (kivi võib vahel natuke rumal olla ja mitte aru saada vihjetest ja muust säärasest). Seejärel viska kivi nii kaugele vette kui suudad. Mida kaugemale vette, seda kiiremini soov täitub.
  • Hiiumaa on kõige trepistatum saar põhjapoolkeral. Ma pole ammu nii palju erinevatest treppidest üles ja alla ja üles ja alla ja üles ja üles ja üles kõndinud.
  • Mitu millimallikat on ühes terves mallikas? Kui ei tea tee tuhat kükki, neid on täpselt tuhat tükki. Ja meie supluskohas oli vähemalt kilomallika, kui mitte gigamallika jagu millimallikaid. Ma endiselt ei armasta neid, aga panin ujudes silmad kinni ja kujutasin ette, et see on lihtsalt tarretis, mille sees ma ujun, mitte millimallikatest tihe vesi.
  • Varesele valu, harakale haigus, muud hädad millimallikatele, meie Pille saabki terveks. Juba vanad hiidlased teadsid rääkida, et kui sul on kurk haige ja nohu ja muidu külmetunud oled, siis tuleb käia ujumas 8nii hommikul kui õhtul) ja magada külmas telgis. Hiiumaale minnes olin ma põdur ja haiglane, tagasi tulin ilma ühegi veata. Hiiumaa ongi üks suur sanatoorium.
  • Kui Pille on endale uut matkavarustust hankinud, siis oma vaimse tervise säilitamise nimel tuleb teil temast heaga eemale hoida. Vaene Murueit kuulis ca triljon korda sellest kuidas ma endale uued potid ja pannid ostsin. Ilmselt selle pärast keeldus ta hiljem minuga samas autos olemast. Üldse tahtsid kõik minu juurest minema minna (nuuks) ainult Gotfried jäi mulle truuks. Pildil põhisüüdlane - minu uus pott.
  • Nägime vähemalt kahte kurja suud. Priit ja Liina söödi peaaegu ära. Mis ime kombel nad pääsesid, seda ei tea täpselt keegi.
  • Keset Hiiumaad on kõrb. Need kaamlid, keda me seal liivatormis nägime, kas olid need päris või vaid veepuudusest ja päikesest tingitud miraaž... Ei tea. Sellele kuumusele ja kuivusele ning lõpututele liivadüünidele tagasi mõeldes sirutub käsi automaatselt veepudeli järele... (teised olevat kuuldavasti oopis kängurusid näinud, ka päikesepiste)
  • See osa Hiiumaast, mida ei kata Sahara, on täis istutatud mände, et mustikad nende all kasvama hakkaks loomulikult. Ilusad metsad, näeb kohe kaugelt kuidas rebane jookseb puude all.
  • Hiiuma metsad on mustikaid tihedalt täis. Väikestele hiidlastele räägitakse juba noorest peast, et teie ei tohi mitte mustikaid süüa, muidu muutute veel sellisteks nagu saarlased. No meie puhul on suurem kuri juba tehtud ja enam ei aita miski, võib vabalt ka süüa neid mustikaid. Ja need olid seal suured kui õunad. Priit lubas meile hommikul mustikasuppi teha...
  • A need kadakad küll niiiii kõrged polnud, et nendega uhkustama peaks...
  • Punkrid olid pimedad ja sünged. Ma eksisin korduvalt ära.
  • Kokuvõtlikult on Hiiumaal tore ja sinna soovitan minnagi teistel korralikel loodust, loomi, liiva, kive, tuletorne, treppe ja mustikaid armastavatel inimestel. Mmmmmmmmõnus oli.

Ja kui te peale kõige selle läbilugemist leiate, et on ikka veel midagi, mida te Hiiumaast ei tea, siis küsige minu käest, ma räägin teile. Rohkem lihtsalt ei jaksa kirjutada. Jõud lõppeb, kas teate.

Pildil harilik hiidlasest** paadipõgenik

* pildi udusus on taotluslik, et kaitsta üljäänude privaatsust.
**Minus on hiidlase verd sama palju kui saarlase oma. Teoorias. Praktikas olen ikka täitsa saarlane.

2 kommentaari:

  1. Hmm..... vot selle asjaga olen ma küll Maailmaparandajaga nõus, et mustikad on neil seal suured kui õunad, ausõna, on jah, Maailmaparandaja ei liialdanud.
    Kui mainida potte ja panne, siis pean tõdema, et ka selles suhtes oli M.-il suht õigus - ta tõesti rääkis seda mulle suure vaimustusega ca triljon korda autos, ENNE esimest praamilejõudmist.
    Mis puutub autos istumisse, on mu koivad kahjuks liiga pikad, et Laisiku tööauto tagaistmel end piisavalt mugavalt tunda ja kui arvestada seda, kui mitu korda Liinat maha taheti jätta (mingi lahtisaamise uus lahendusvariant või..?), ei julgenud seda riski võtta, et äkki peabki hiidlastele kahurilihaks jääma, kui ülejäänud seltskond kogemata ilma minuta oleks koju läinud....

    VastaKustuta
  2. Ma loodan selle matkavarustusega rattamatka ajal lähemalt tuttavaks saada :) Ning kuna sul see Hiiumaa nii selge on, peaks ilmselt marsruudi kokkupanekul sinuga konsulteerima.

    VastaKustuta