Teisipäev, märts 27, 2007

Töövestlus

Kujutate te ette, et ma olen nii vanaks elanud ilma, et ma oleks kunagi ühelgi töövestlusel käinud? No see viga sai täna parandatud. Päris huvitav kogemus iseenesest, lausa meeldiv. Närvi minna ma ei viitsinud ja polnud nagu mõtetki. Mul on tegelikult suht ükskõik kas nad mind võtavad või mitte. Kui võtavad, siis on muidugi tore - saaks oma energiat millegi muu peale kulutada kui lakke sülitamisele ja inimeste piinamisele tiraadidega sellest kui igav mul on. Ja no palka makstaks ka (ma arvan). Ja kui ei võta, siis paha lugu küll - saan oma magusat luuserielu edasi nautida. Ja mulle jääb minu kõrgelthinnatud kuid vähetasustatud vabadus.

Aga kui nad mind tööle ei võta, siis ilmselt selle pärast, et ma unustasin CV-sse kirjutada, et ma tegelikult oskan žongleerida ka.

1 kommentaar:

Stopbuggingmegoogleplus ütles ...

Käisin ka hiljuti töövestlusel. Keset tööpäeva käisin kiiresti ära, et ruttu tagasi jõuda ja jätkata poolelijäänud asju, ettevalmistust polnud rohkem kui et habeme ajasin hommikul ära.

Saabusin 3 minutit varem ja õnnestus näha nõupidamisruumist väljumas ühte tüüpi, nähtavasti samuti samalt töövestluselt, kuhu ma isegi läksin. Too oli lipsu ette sidunud, aga kuidagi kohmetu olemisega. Hetkeks peatusin, mõeldes et kas äkki oleks ise ka riietust pidanud viisakamalt valima, kiire vastus iseendale oli - ei. Sellisena nagu ma tööl kavatsen käia, tulin ka vestlusele, ei mingit pokozuhhat. Olen see kes ma olen, Küsin asju, mis mind selle firma kohta huvitavad, mitte seda, mida nad võiksid tahta kuulda.

Peaaegu pool intervjuu ajast küsisin küsimusi ma ise, et teada saada, mis täpselt on tööülesanded ja milliste süsteemidega tegemist tuleb teha. Kohati läks jutt päris detailseks ja mingites punktides selgus ka, et mõne asjaga on seal ka natuke poolikud lahendused töös, mõne asja kohta nõustusime intervjueerijaga, et seda või seda lahendust võiks muuta.

Lahkudes lubati nädala lõpuks teada anda. Lahkusin heatujuliselt, tundes end hästi. Samal õhtul helistati ja pakuti mulle kohta.

Nüüd olen seal kaks nädalat juba töötanud ja olen ülirahul. Tööintervjuudel tasub käia, isegi kui otsest plaani töökohta vahetada pole.