Probleemi lahendus on oravad

 Pole endast ammu elumärki andud. Pole aega olnud. Igal pool on hullumaja. Tööl on jälle saabunud tormilised ajad. Nagu mingi jooksuvõistlus -  üks tööülesanne ajab teist taga, aga tundub, et võistluse võidavad tähtajad, sest need kipuvad käest lipsama.
Lastel õnnestus mingi kõhuviirus kinni püüda ja seega kooli-lasteaeda ei saanud. Istusid kodus nelja seina vahel ja üritasid meid hulluks ajada. See vist peaaegu et õnnestus neil. Täna tundsin küll, et närvid olid viimseni pingul. Samas lastelt on nii mõndagi õppida ja miks mitte ka tööelus rakendada. Näiteks  kaalusin ma tõsiselt võimalust, et kui tuleb järjekordne tähtis töökoosolek, kus tuleb lahendada lahendamatu probleem, siis ühel hetkel tõstan Tirtsu kombel sõrme püsti ja teatan: "Plobleemi lahendus on olavad!" Siis saadetaks ehk kiiresti puhkusele mõnda vaiksesse raviasutusse. Seal oleks kindlasti soe ja kuiv. Viimasest tunnen tõsiselt puudust. Ma mõtlesin, et meie majake on ikka enamvähem kuiva koha peal, aga praegu on küll tunne, et kunagised ehitajad on oma elamise suisa sohu ehitanud. Kui satun kogemata teerajalt kõrvale astuma, vajun kohe silmini mudasse. Siinkohal patsutan endale õlale ja kiidan tubli tüdrukut, kes möödunud aastal kõnnitee valmis ladus. Hästi tehtud, Maailmaparandaja!