kolmapäev, veebruar 14, 2018

Mäerekord

Sel aastal on oodata eriti tormaka kasvuga linasid. minu arust on see üsna haruldane nähtus, et vastlapäeva ajal niiii palju lund on. Ja kasutasime selle töökaaslastega koheselt ära.

Kuulutan uhkusega, et mäerekordi võib nüüd minu nimele kirjutada. Ah et kuidas ma selle saavutasin? Teadupärast on minu sportlik vorm üsna nõrk.  Asjalood on nimelt sellised, et kui mul õnnestus juba mäe otsa saada, siis võis medali samahästi kui minu kaela riputada.
Mäe otsa saamine oli raske, aga edasi mängis kõik minu kasuks:


Esiteks oli mul autentne SALVO kelk, sellist tänapäeval enam naljalt ei leia. Ja fakt on see, et ükski teine jaemüügis pakutav kaasaegne analoog ei suuda võisteldada vana hea salvokaga. See tuhiseb kui tuul üle hangede jättes moodsamad vigurid kaugele selja taha.

No ja teiseks loomulikult minu kehakaal. Teadupärast on kelgutamisel väga oluline ka inerts, mis aga on otseses sõltuvuses liikuva objekti (st kelgutaja) massist. Ja mina olen teadupärast küllaltki kaalukas, mistõttu oli mul kidurate konkurentide ees eelis.

Ja  unustada ei saa loomulikult ka minu vanust. Endiselt hoian ma kiivalt kinni meie kollektiivi noorima ametniku staatusest. Ah, et kuidas vanus mõjutab? No ikka sellega, et mul on kõige vähem aega möödas sellest kui igatalviselt kelgumäel trenni tehti.

Vot see ongi minu edu saladus

Kommentaare ei ole: