esmaspäev, veebruar 06, 2017

Mitmest küljest

Nädalavahetusel toimusid väikesed suured pidustused. Väikesed seetõttu, et pidu oli vaid perekonnaringis. Suured aga seetõttu, et esiteks oli suursündmus - minu isikliku isa juubileum ja teiseks seetõttu, et meie perekonnaring on üsna suureks paisnunud. Seda eriti siis kui kõik ühte väikesesse korterisse kokku pressitakse. Hea veel, et ei pidanud rõdul magama.

Lisaks juubeli tähistamisele näidati mulle ka minu värsket vennapoega. Ma polnudki teda näinud, kuigi oli juba suur mees. Ühekuune ja puha.  Nii nunnu. Mul tuli peaaegu et endalgi titeisu peale. Õnneks on mul selle ahvatluse jaoks vastumürk olemas. Lausa topeltkaitse. No kui Tõruke peaks parasjagu nunnukas olema, siis võib üsna kindel olla, et Täps näitab oma karusemat poolt. Või siis vastupidi. Vahel teevad nad lausa koostööd ja jonnivad korraga. Igasugune beebiisu läheb kiiresti üle. Teisalt on jälle tööl nii palju jamasid ja probleemseid olukordasid, et kohe kangesti tuleb tahtmine väike paus jälle sisse teha. Nii võib ju paljulapseliseks saada.

Kolmandast küljest vaadates aga toetab pujäänide püüdlusi pere järelkasvu kontrolli all hoida ka asjaolu, et me ehitasime ikka pisikese maja, kuhu kuidagi liiga palju inimesi sisse ei mahu. Või noh, mis ehitasime. EhitaME. Alles eile sai jälle pahteldatud ja lihvitud, nii et tolmas. Ja oi kuidas tolmas. Et see pahteldustöö ka kuidagi otsa ei saa. Aga ma muutun iga päevaga aina osavamaks. Varsti võin elukutsevahetusele mõtlema hakata ja lähen soome pahteldajaks. Alternatiiv lapsepuhkusele.

Kommentaare ei ole: