Tõruke on viimasel ajal hakanud väga suurt huvi üles näitama automarkide ja liiklusmärkide vastu. Vahelduva eduga küsitakse, et mis auto see on või mis too märk näitab. Täps muidugi kordab kõike järele, mida suur vend ees seletab.
Nii loetletaksegi mulle kõik parklas seisvad autod üles. Seal on igasuguseid veidraid autosid. Masda, foldi (anname andeks, r- tähte minu lapsed lihtsalt ei tunnista), audi ja volksvaageni kõrval seisavad ka sellised haruldasemad isendid nagu kostooda, hundal ja issand. Tõruke tunneb autod ilusasti ära, aga Täps lahmib niisama. Ükspäev näiteks väitis ta et kõik vastutulevad autod on klaislelid.
Täps peab muidugi kõigest osa saama. Ka sellest, millest tegelikult ei saa. No näiteks täna juhtus selline lugu.
Tõruke oli lasteaias rattaga kukkunud ja lõug oli marraskil. Meie vahel kujunes järgmine dialoog
Mina: Oi Tõruke, kas sa kukkusid?
Tõruke: Jaa.
Täps: Täps kukkus ka!
Mina: Kas sa kukkusid rattaga?
Tõruke: Jaa
Täps: Mina kukkusin ka lattaga (mis on häbematu vale, Täps ei valda sugugi veel rattasõitu)
Mina: Kas sa said haiget ka? (iseenesest rumal küsimus, arvestades, et lõug oli marraskil, loomulikult sai haiget)
Tõruke: Jaa! Saab valsti telveks!
Täps: Täps sai ka haiget!
Mina: Näita kust sa haiget said?
Tõruke: Siin sain haiget (näitab kohale, kus ta kukkus)
Täps: Täps sai siit aiget (uurib tükk aega oma jalgu ja lõpuks leiab vana sääsepunni kärnakese ja osutab sellele võidurõõmsalt)!
Lasteaiast ära tulles aga suundusime ehitustandrile
Mina: Kas läheme vaatame mida issi ja papa täna ehitasid?
Tõruke: Mina tahan ka ehitada
Täps: Mina tahan ka ehitada!
Tõruke: Ei, Issid, papad ja Tõlukesed ehitavad, sina Täps ei saa, sina oled liiga väikene!
Sellest tuli muidugi suur draama ja vaidlemist jätkus pikemaks ajaks. Draama võttis aga oluliselt suuremad mõõtmed kui selgus, et issid ja papad olid juba ehitamise lõpetanud ja Tõlukesed ei saanud ka ehitada. Vaid tänu naabri kassile pääsesime sellest, et Tõruke oleks kogu maja maha lammutanud.
Tõruke hakkas meil väga hilja rääkima, aga Täps seevastu lobiseb nii et kõrvad ajavad virtsavett välja. No ei jää vait. Emmesse?!? Seoses virtsaveega meenub mulle meie pere väikelaste seas väga populaarne teema. KAKA! Teadupärast on kaka/pissi/tatinaljad kõige naljakamad. Ja nüüd nad mul laulavad kodus muudkui igatsugu kehaeritistest.
Näiteks laulab Tõruke seda "oh kooliaeg" laulu, ainult selle asemel, et laulda, "mul on valmis juba pliiatsid ja suled" laulab tema "mul on valmis juba kaka, kaka, kaka." Ise naerab nii et varsti ongi kaka püksis. Ja papagoi Anni muidugi kordab kohe järele.
Aga ega Täps saa kehvem olla. Ta mõtles ka ühe laulu välja. See põhineb laulul "Tingel-tangel". Selle asemel, et laulda "ahvid söövad vahvleid" tuli ta välja geniaalse mõttega laulda "ahvid söövad pissipotti"... Ise on nii uhke oma vaimukuste üle.
Kas tõesti huumorisoon ka emasse!?!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar