Nii, asjad on peaaegu pakitud. Kindlasti jäi palju asju maha, aga ma otsustasin, et ega mul neil ilmselt vaja ka pole. Eile õhtul hakkasin siis pakkima. Tõstsin kõik asjad, mis peaks kaasa võtma voodi peale ja siis panin pooled asjad kappi tagasi. Üritasin järgida põhimõtet, et võtta kaasa võimalikult vähe. Loodan, et ei võtnud liiga vähe. Sellest hoolimata sai Gotfried üsna täis ja üsna kobakas.
Praktiseerisin veidi ka pisut algelist meditsiini. Kõigepealt avastasin et seltsimees Laip on haavatud. Külje sees laiutas teisel suur auk. Võtsin kätte ja kasutasin tema puhul ebakvaliteetset õmblustehnikat. Seejärel avastasin, et oi, näe, Gotfriedil kah kõrv lipendab. Tikkisin siis selle ka uuesti kinni. Äärepealt oleks sokke ka parandama hakanud, aga kaotasin niidi ja nõela ära.
Paari tunni pärast läheb sõiduks ja homme läheb lennuks.
Minu elu esimene (ametlik) puhkus algab homme. Sellest võite ka järeldada, et selles kuus siia blogisse ilmselt postitusi ei tule. ma nimelt deinternetiseerun. Aga kui must väga puudust tunnete, helistage mulle. Igal õhtul on tunnike eetriaega. Kella kaheksast kella üheksani.
Kui karu pole telefoni ära söönud.
Jõudu mulle.
Ilusat puhkust!
VastaKustutaainult tunnike??!?? kuidas Sa meie kõigi mahajääjatega siis ära suhelda saad selle aja jooksul? olge siis nende karudega ettevaatlikud..
VastaKustutaminu selle aasta üks ja ainus puhkus hakkab 2. juuli, jei...
Laiba lappimise eest tänab omanik härdalt.Loodetavasti ei vea ta teid alt ja saate teda efektiivselt karudele suutropiks kasutada
VastaKustuta