Murdjalapsuke joonistas mulle eile õhtul pildi.
Kõigpealt lubas, et joonistab ilusa pildi minust ja Mpsist. Lubas armastust ja südameid joonistada. Seejärel küsis, kas joonistab meid pulmasaali või metsa jalutama. No ma siis tellisin, et võiks ikka metsa jalutama joonistada. Murdjalapsuke arvas, et ta joonistab hoopis Mpsi metsa hulkuma ja mind pulmasaali ootama. Kui ma arvasin, et see ei ole ikka väga hea mõte, siis tal ubas mulle lahkelt kurva näo pähe joonistada, et oleks realistlikum.
Joonistaski rõõmsa näoga Mpsi metsa hulkuma. Ja siis joonistas minu - aga hoopis kurja näoga. No eks ole põhjust ka kuri olla kui mina ootan pulmasaalis Mpsi, aga tema hulgub mööda metsi... häbematune. Aga lubatud südameid ja armastust küll polnud.
neljapäev, juuni 02, 2011
teisipäev, mai 31, 2011
Suvine
Milline suvine ilm täna. Olles veetnud meeldiva hommikupooliku vallamajas, otsustasin pealelõunasel ajal panustada värskele õhule. Pakkisin raamatu ning küpsised kotti ja kuna tundus suhteliselt tuuline, siis tõmbasin fliisi selga. See viimane oli küll selgelt liiast. Võtsin suuna karjamaale, et mõnusas päikesepaistes paar rida lugeda. Raske oli. Hirmus palav hakkas nimelt. Fliisi olin ma ammu nurka visanud ja varbad saabaste ikkest päästnud, aga rohkemat mul midagi ära visata polnud. Nii ma siis sulasin vaikselt oma piknikutekil... Nagu oleks kesksuvi olnud. Meri, mis lähistel loksus ning värskendavat jahutust lubas, tundus peaaegu kiusatusena.
Muide, teised olid targemad olnud. Oma paigakesse suundudes hakkas kadakate vahelt silma paar pruuni peput, kes kohe kindlasti fliisi kaasa võtnud polnud.
Muide, teised olid targemad olnud. Oma paigakesse suundudes hakkas kadakate vahelt silma paar pruuni peput, kes kohe kindlasti fliisi kaasa võtnud polnud.
esmaspäev, mai 30, 2011
Puhata peab oskama!
Aah, minu esimene puhkusepäev. Ja tööl ei läinud ka eriti kaua aega.
Oma vaba aja kasutasin pisut peenramaal lõbutsemiseks, aga kuna ma endiselt ei suuda porgandit muust umbrohust eristada, siis polnud seal palju teha.
Seejärel tõstsin kapist välja kõik riided, mis mulle enam selga ei lähe ja mida ilmselt pole mõtet ka järgneva aasta jooksul üritada selga toppida. Kapp jäi üsna tühjaks. Kui asi nii jätkub, siis varsti ilmselt ei jää mul muud üle kui voodilina endale toogana ümber keerata ning kaubandusvõrku XXXXL suuruses riideid otsima minna.
Hea asi on see, et nüüd on kapp korras. Tõsi muidugi see, et mida vähem asju, seda kergem korda hoida.
Homseks puhkusepäevaks on mul ka suured plaanid. Kõigepaelt lähen tööle. Ja kui tööst veidi aega üle jääb, siis hakkan nimekirju koostama. No et mida kõike üksikule saarele kaasa pakkida.
Oma vaba aja kasutasin pisut peenramaal lõbutsemiseks, aga kuna ma endiselt ei suuda porgandit muust umbrohust eristada, siis polnud seal palju teha.
Seejärel tõstsin kapist välja kõik riided, mis mulle enam selga ei lähe ja mida ilmselt pole mõtet ka järgneva aasta jooksul üritada selga toppida. Kapp jäi üsna tühjaks. Kui asi nii jätkub, siis varsti ilmselt ei jää mul muud üle kui voodilina endale toogana ümber keerata ning kaubandusvõrku XXXXL suuruses riideid otsima minna.
Hea asi on see, et nüüd on kapp korras. Tõsi muidugi see, et mida vähem asju, seda kergem korda hoida.
Homseks puhkusepäevaks on mul ka suured plaanid. Kõigepaelt lähen tööle. Ja kui tööst veidi aega üle jääb, siis hakkan nimekirju koostama. No et mida kõike üksikule saarele kaasa pakkida.
reede, mai 27, 2011
Puhkuseplaanid
Aga minul algab esmaspäevast väike puhkus. Olen selleks igati ettevalmistunud. Käisin raamatukogus ja peale pikka valimist ja vaagimist tassisin koju terve mäetäie raamatuid. Ahneks läksin, mis teha. Vaadates raamatute kogust, siis ilmselgalt tekkis mul pettekujutelm, et minu puhkus kestab kaks aastat, mitte kaks nädalat.
See kaks nädalat on ka suht tinglik. Esmaspäeval olen ma tööl ja teisipäeval olen ka tööl... Aga see-eest teise puhkusenädala kavatsen veeta tsivilisatsioonist äralõigatuna.
See kaks nädalat on ka suht tinglik. Esmaspäeval olen ma tööl ja teisipäeval olen ka tööl... Aga see-eest teise puhkusenädala kavatsen veeta tsivilisatsioonist äralõigatuna.
teisipäev, mai 24, 2011
Kiire nädalavahetus pulmade ja muu tralliga
Kuidas see juhtub, et kõik üritused ronivad ühele nädalavahetusele? Nagu neil oleks neil seal mingi pesa. Ei, see pole õige väljend. Pesa tähendaks, et kõik üritused on kenasti koos, aga millegipärast kipuvad nad mööda ilma laiali olema. Nii ka sel nädalavahetusel. Ja kuna ühestki üritusest puududa ei ole lubatud* siis sai sel nädalavahetusel palju sõidetud ja vähe magatud.
Kõigepealt olid väikesed talgud. Väikesed, sest Mpsil õnnestus sel aastal ainult üks vabatahtlik leida. Aga suurt vahet polnud. Mustmiljon sääske jagada kolmele või kolmekümnele ei tee suurt vahet.
Kui talgud said läbi kihutasime Sõrve Karli sünnipäevala ümarlauale, mis oli pisut kandilisevõitu, kuid sellests hoolimata kaetud hea ja paremaga. Ja saun oli mõnus nagu ikka.
Hommikul enne kukke ja koitu tõstsime magava Unistaja autosse ning kihutasime Taevaskoja poole. Meil oli kogu marsruut minutipealt paika pandud. Ei mingit uimerdamist ega pissipeatusi. Mina joonistasin omale kõikuvas praamis silmad pähe (tulid sellised lainetavad) ja Mps ajas sõidu peal habet. Plaan oli Tartu piiril vahetada snäkid Unistaja vastu ja siis "jah" sõna ajaks tseremooniale jõuda.
Tänu minu imelistele seniavastamata ralligeenidele ja Milli võimsale mootorile läks meil isegi nii hästi, et ei pidanudki põõsa taga riideid vahetama ja võisime endale lubada Tartus väikese peatusegi.
Tseremooniapaika jõudsime isegi pisut vara. Kui ülejäänud külalised saabuma hakkasid tekkis meil tunne, et olime kutselt midagi lugemata jätnud. Kindlasti oli kutse all servas väikeses kirjas, et kaasa palume võtta lapsevankri või vähemalt kolm alla viieaastast last. Meil polnud ühtegi sellist kaasas ja tundsime end nagu alasti, sest ülejäänud külalistel oli kõigil pudinad juures. Aga me ei lasknud end sellest väga häirida, sest peagi saabus ka pruutpaar.
Oi mulle meeldivad pulmad! Peigmees on alati nii uhke ja pruut nii ilus ja kokku kõik nii armsad ja õnnelikud. Ja olidki. Tseremoonia oli äärmisel ilus ja südamlik. Ilusad inimesed, ilusad mõtted, ilusad soovid imekaunis kohas.
Kui pidulik osa oli läbi, kihutati peaopaika, kus pruut kõigile lahkelt putru jagas ja peig oma käega kääru kodust leiba juurde lõikas. Lisaks sai maitsta veel erinevat sorti delikatesse, mida pulmakülalised kärude kaupa kohale olid tassinud. Ja et toidule pisut ruumi teha sai vahepeal ka tantsu keerutatud (pidi ainult tähelepanelikult jälgima et mõnele pisikesele pudinale peale ei astuks. Pidu vürtsitasid mõned edukad mängud, kus ma näitasin üles oma piirituid teadmisi armastusteemaliste vanasõnade valdkonnas ning loomade poolt kaunistatud pulmatort. Tõsi on see, et üks lammas ja kolm lambakoera ikka suurt kunsti teha ei suuda, aga sellest vähesest suudetakse siiski palju välja lugeda.
Kuna aga uni võttis võimust siis lahkusime pisut enne peo lõppu ning kihutasime Tartusse öömajale. Kuna järgmisel päeval pidid parimad varakult tööle minema, siis lahkumine Tartust toimus jälle varavalges. Tõstsime teleka, magava Murdjalapsukese ja kogu tema maise vara autosse ning kihutasime hetkekski peatumata otse praamile.
Vot selline kiire nädalavahetus oli. Keda huvitavad täpsemad detailid ja pildimaterjal - tulge meile külla, ma räägin teile.
* Keeld on muidugi minu isiklikust suhtumisest tingitud. Eesmärk on võtta viimast allesjäänud vabadusest. Praegu on reisimine veel lihtne. Aasta pärast nõuab see ilmselt veel palju rohkem arvutamist ja arvestamist ja klapitamist.
Kõigepealt olid väikesed talgud. Väikesed, sest Mpsil õnnestus sel aastal ainult üks vabatahtlik leida. Aga suurt vahet polnud. Mustmiljon sääske jagada kolmele või kolmekümnele ei tee suurt vahet.
Kui talgud said läbi kihutasime Sõrve Karli sünnipäevala ümarlauale, mis oli pisut kandilisevõitu, kuid sellests hoolimata kaetud hea ja paremaga. Ja saun oli mõnus nagu ikka.
Hommikul enne kukke ja koitu tõstsime magava Unistaja autosse ning kihutasime Taevaskoja poole. Meil oli kogu marsruut minutipealt paika pandud. Ei mingit uimerdamist ega pissipeatusi. Mina joonistasin omale kõikuvas praamis silmad pähe (tulid sellised lainetavad) ja Mps ajas sõidu peal habet. Plaan oli Tartu piiril vahetada snäkid Unistaja vastu ja siis "jah" sõna ajaks tseremooniale jõuda.
Tänu minu imelistele seniavastamata ralligeenidele ja Milli võimsale mootorile läks meil isegi nii hästi, et ei pidanudki põõsa taga riideid vahetama ja võisime endale lubada Tartus väikese peatusegi.
Tseremooniapaika jõudsime isegi pisut vara. Kui ülejäänud külalised saabuma hakkasid tekkis meil tunne, et olime kutselt midagi lugemata jätnud. Kindlasti oli kutse all servas väikeses kirjas, et kaasa palume võtta lapsevankri või vähemalt kolm alla viieaastast last. Meil polnud ühtegi sellist kaasas ja tundsime end nagu alasti, sest ülejäänud külalistel oli kõigil pudinad juures. Aga me ei lasknud end sellest väga häirida, sest peagi saabus ka pruutpaar.
Oi mulle meeldivad pulmad! Peigmees on alati nii uhke ja pruut nii ilus ja kokku kõik nii armsad ja õnnelikud. Ja olidki. Tseremoonia oli äärmisel ilus ja südamlik. Ilusad inimesed, ilusad mõtted, ilusad soovid imekaunis kohas.
Kui pidulik osa oli läbi, kihutati peaopaika, kus pruut kõigile lahkelt putru jagas ja peig oma käega kääru kodust leiba juurde lõikas. Lisaks sai maitsta veel erinevat sorti delikatesse, mida pulmakülalised kärude kaupa kohale olid tassinud. Ja et toidule pisut ruumi teha sai vahepeal ka tantsu keerutatud (pidi ainult tähelepanelikult jälgima et mõnele pisikesele pudinale peale ei astuks. Pidu vürtsitasid mõned edukad mängud, kus ma näitasin üles oma piirituid teadmisi armastusteemaliste vanasõnade valdkonnas ning loomade poolt kaunistatud pulmatort. Tõsi on see, et üks lammas ja kolm lambakoera ikka suurt kunsti teha ei suuda, aga sellest vähesest suudetakse siiski palju välja lugeda.
Kuna aga uni võttis võimust siis lahkusime pisut enne peo lõppu ning kihutasime Tartusse öömajale. Kuna järgmisel päeval pidid parimad varakult tööle minema, siis lahkumine Tartust toimus jälle varavalges. Tõstsime teleka, magava Murdjalapsukese ja kogu tema maise vara autosse ning kihutasime hetkekski peatumata otse praamile.
Vot selline kiire nädalavahetus oli. Keda huvitavad täpsemad detailid ja pildimaterjal - tulge meile külla, ma räägin teile.
* Keeld on muidugi minu isiklikust suhtumisest tingitud. Eesmärk on võtta viimast allesjäänud vabadusest. Praegu on reisimine veel lihtne. Aasta pärast nõuab see ilmselt veel palju rohkem arvutamist ja arvestamist ja klapitamist.
neljapäev, mai 19, 2011
Ratsionaalne nädalavahetus
Siuhvilksti on jälle nädalake mööda läinud.
ja mitte midagi nagu poleks kirjutada. No toomingas õitseb ja võililleväljad kolletavad ja varba peal on vill. Tegelikult peaks magama minema. Arvestades, et nädalavahetusel saab ilgelt palju sõita, aga magada eriti ei saa, siis tuleks pisut ette magada. Praegu näeb plaan välja selline, et laupäeval kihutame sõrve ja pidutseme seal poole ööni, siis magame tunnikese või paar ja seejärel kihutame Sõrvest esimese praamiga Tartusse, teeme seal snäkivahetuse ning kihutame Taevaskotta pulma. Pulmas pidutseme kuni jaksame, kihutame Tartu tagasi, magame paar tunnikest ja siis kihutame hommikul enne kukke ja koitu murdjalapsukese ja televusseriga saarele, sest esmaspäev on ju tööpäev. See teeb tunduvalt rohkem sõidutunde võrreldes unetundidega
Ei kõla eriti ratsionaalse plaanina.
Aga millal ma enne ratsionaalsusega olen hillanud...
ja mitte midagi nagu poleks kirjutada. No toomingas õitseb ja võililleväljad kolletavad ja varba peal on vill. Tegelikult peaks magama minema. Arvestades, et nädalavahetusel saab ilgelt palju sõita, aga magada eriti ei saa, siis tuleks pisut ette magada. Praegu näeb plaan välja selline, et laupäeval kihutame sõrve ja pidutseme seal poole ööni, siis magame tunnikese või paar ja seejärel kihutame Sõrvest esimese praamiga Tartusse, teeme seal snäkivahetuse ning kihutame Taevaskotta pulma. Pulmas pidutseme kuni jaksame, kihutame Tartu tagasi, magame paar tunnikest ja siis kihutame hommikul enne kukke ja koitu murdjalapsukese ja televusseriga saarele, sest esmaspäev on ju tööpäev. See teeb tunduvalt rohkem sõidutunde võrreldes unetundidega
Ei kõla eriti ratsionaalse plaanina.
Aga millal ma enne ratsionaalsusega olen hillanud...
neljapäev, mai 12, 2011
Ämbritäis und
Appi, mind tabas ootamatult üüratu uni. Nagu oleks ämbritäis uneliiva vastu nuppu lajatatud (ilma ämbrit eemaldamata). Ei tea, kuidas see juhtuda võis, aga minu nägemus juhtunust on järgmine:
Tellimine:
Postitused (Atom)