kolmapäev, jaanuar 17, 2007

Elust ühekäelisena

Selgus et on palju asju, mida on väga keeruline teha ühe käega. Nt nuga ei julge ma vasakusse kätte võtta. Sellega kaasneks kardetavasti suuremad traumad ja verevalamised. Kampsunit ma ühe käega seljast ära ei saa - jään lootusetult kinni. Kingapaelu ühe käega kinni ei seo (muretse või kummikud). Ja puid ka ei too. Kui siis ühe kaupa, aga selleks olen ma selgelt liiga laisk. Aga pole hullu, kampsunit ma niikuinii seljast ei saa, nii et külm ei hakka. Ühe käega rinnahoidjat selga panna on praktiliselt võimatu (aga ühe käega selle ära võtmine on naljaasi. Üks kaval liigutus kõigest... õppige ära noormehed :P). Aga muidu muutun järjest osavamaks. Ise ka ei usu.

Keemiahoones käies kohtasin täna Kätat ja Karli. Kurtsin neile oma raskustest akadeemilisel maastikul. Käta püüdis viisakalt mulle kaasa tunda, aga Karl lagistas küll minu üle valjusti naerda.

Mmmm ja ma tegin üle pika aja suus sulavalt head riisirooga kanaga... See oli vastupandamatu...niipalju siis tänasest kaalujälgimisest :P

2 kommentaari:

  1. Teoreetiliselt peaks ühe käega vist rinnahoidja ikkagi selga ka saama, aga see oleks paras pusimine muidugi.

    VastaKustuta
  2. Jaa, seda ma usun, et kõik võimalik on, aga kuna minu aige käsi (tänan juba näitab tervenemise märke)siiski liigub ja teda on võimalik kasutada, kui viitsib seda vingumist, oigamist ja hala kuulata, siis ma teda ikka keerulisemate ülesannete puhul kasutan.

    VastaKustuta