Kuutõbine

Täna koperdasin õhtuse jalutuskäigu ajal hiigelsuure tundmatu objekti otsa. Kas tõesti UFO, imestasin. Ei olnud. Kuu oli lihtsalt. Üüratusuur täiskuulatakas.

A home is where your mom is

Täna hommikul ei lasknud mu lapsukesed mul kaua magada* ega toonud kakaod ja pannkooke voodisse. Ühel päeval kui nad on piisavalt vanad, siis ehk juhtub ka seda. Praegu on nad just parasjagu pisikesed ja parajalt armsad. Eriti armsad olid nad koos nende nurmenukkudega, mis mulle emadepäeva puhul kingiti. Ja kook maitses ka oi kui hea. Siinkohal olgu öeldud, et ka mu enda küpsetatud rullbiskviit tuli imetabane välja.
Käisime siis selle tähtsa päeva puhul ka minu ema ja vanaema külastamas. No nad on mul ka sellised armsad ja kallid. Sõime suitsuangerjat ja ohtralt kommi.  Suur kaos ja pisikaos ajasid Mummi juures elamise sassi. Kui üks puhkas siis teine möllas ja vastupidi. See on kõik selleks, et Mummil oleks kaks korda hea meel. Kui me tuleme ja kui me ära läheme.

Ahjaa, kas ma juba mainisin, et tegelikult olen ikka kohutavalt õnnelik, et mul kaks nii armsat lapsukest on. Isegi kui mu juuksed iga päevaga aina hallimaks lähevad nende jonnihoogude ja pahanduste tõttu. Armastan neid ikka.

*Kui nüüd üdini aus olla, siis ei lasknud nad mul täna üldse õieti magada. Juba siis kui vaadati telekast habemega naise** võidukäiku ärkas Tõruke ja kukkus läbilõikavalt maailma ebaõigluse üle kurtma ja tegi seda vahelduva eduga kuni hommikuni. No ja kui Tõruke puhkas, siis jätkas Täps. Ja aegajalt tegid ka võidukisamist. Ilusat emadepäeva jah.
 
**No tõesti, korralikud tüdrukud ajavad enne suurt esinemist ikka habeme ära. Mulle meeldib hellitada end mõttega, et olen küllaltki tolerantne inimene ja geid ja transvestiidid ja muud säärased mind üldjuhul väga ei loksuta. Olgu nad kapis sees või kapist väljas, aga selline kapiustega paugutamine käib pisut närvidele.

Emadepäevapidu nr1

Mina käisin täna esimesel lasteaia emadepäevapeol. Nii tähtsa sündmuse puhul panin punase kleidi selga ja puha. Hiljem muidugi soovisin, et oleks midagi tagasihoidlikumat pannud. No Tõruke tõmbas niigi nõrkemiseni tähelepanu oma ülemeelikute katsetega kontsertetendust saboteerida.
Ta ei kuulanud sugugi sõna. Jooksis mööda saali ringi, tantsis kui polnud tema kord tantsida, üritas kõiki pikali joosta ja võttis sõna kui oleks pidanud vait olema. Ja kui programm oli läbi, siis trügis söögilaua juurde ja nõudis valjuhäälselt aua (juua) ja kui kohe ei saanud, siis karjus nii, et lõpuks ikka sai. No ja siis jättis sõrmed klaverikaane vahele ja kukkus pingilt maha ja jooksis nõrkemiseni mööda koridore. Siis puhkas ja jooksis veel veidi.
Ühesõnaga absoluutselt ei kuuletunud. Ma tundsin füüsiliselt kuidas juuksed värske värvikihi all halliks tõmbusid.
Aga nii uhke oli vaadata Tõrukese maali seinal. Ja väga armsad kaardid olid tehtud. Nii Tõrukesest kui Täpsist, kes on ka peaaegu lasteaialaps ju.

Pea kammimata

Eilse teema jätkuks.
Anga tähendab tõrukesekeeles õuna.

Saime täna lasteaiast kätte seal tehtud pildid. Arvestades, et Täps oli pildistamise ajaks üleväsinud ja tige kui herilane ning Tõruke põgenes iga kahe sekundi tagant pildilt, siis tuli üpris kena pildike. Mul endal polnud küll mingit plaani pildile ronida, aga ainus võimalus neid kahte keerubit paigale saada oli neid toore jõuga kinni hoida. Muidu pole ehk midagi, aga ma oleks ehk pea ära kamminud enne :D Nüüd tuli siis selline pilt:

Aga tänasest alates olen jälle üks kuulus muinasjututegelane. Kas just kauneim ilmapeal, aga üpris ligilähedale küll. Nahk valge kui lumi, juuksed tumedad kui eebenipuu ja nina punane kui veri.
Aitäh Laisikule.

Lingvistiliste mõjudega suure ringi küsimus

Kui Tõrukese keeles on phähähää leib ning sähähää sai, siis kuidas kõlaks selles keeles sepik?

Koristustalgud

Täna haaras Mps Tõrukese kaasa ja jättis naispere koju koristama. Täps oli äärmiselt koostööaldis. Esiteks magas ta õues oma kolm tundi, mida ei juhtu just ülemäära tihti ja mina sain nõrkemiseni koristada. Ja teiseks, kui ta üles ärkas, siis aitas ta koristamisele kaasa. Näiteks kui tolmuimejaga sai ringi sõidetud, siis ronis tema tolmuimejale selga ja nautis sealt puhuvat tuulekest. No nagu tõeline staar tukk tuules lehvimas.
Tõruke oleks omal ajal kiiresti teises suunas jooksnud ja karjunud nii, et tolmuimeja mürinat poleks kuuldagi.

Nüüd on korter korras, võite külla tulla. Tõsi, peate kiirustama, sest ajalugu näitab, et kord püsib maksimaalselt pool päeva.

Eile oleks pidanud ära tegema, aga no ei teinud.

Üleeile aga käisime pisikesi kaksikuid  vaatamas. Küll nad olid ikka armsad :) Tahaks öelda, et minu lapsed pole kunagi nii pisikesed olnud, aga mõõdud olid täpselt sellised nagu minu lastel kui nad sündisid, nii et :)

Tulised pannkoogid

Täna tegin pannkooke.
Hommikul tegin pooled ja kuna pisiväänikud leidsid, et neil on emme tähelepanu mujal rohkem tarvis ja pool taignast jäi rahulikumaid aegu ootama. No ja mingi hetk tundus, et ajad on juba liiga rahulikuks läinud ja vaikus on kestnud juba selgelt liiga kaua. Läksin ööki kaema ja loomulikult oli Jamie "Tõruke" Oliver asunud tainast paremuse poole timmima. Kotitäis kuivatatud jõhvikaid oli taignasse segatud ja umbes pool topsi tšillipipra pulbrit oli juurde suratud  esimene kulbitäis pannilegi uhatud. 

Muide tšilliga pannkoogid on päris head. Tulised isegi jahtunult.